Skip links

Plastikuvaba juuli – ämbriga kolistamine või jätkusuutlikuse värav?

Plastikuvaba juuli on 2011. aastal alguse saanud rahvusvaheline liikumine, mille raames püüavad sajad miljonid inimesed üle maailma vähendada ühel kuul ühekordselt kasutatava plastiku hulka. Liikumise algatajad loodavad, et peale kuuajalist väljakutset on inimesed säästva elustiili omaks võtnud.  Sisseharjutatud käitumismustrid motiveerivad vähemalt osa inimkonnast ka edaspidi keskkonnasõbralikumat teekonda jätkama.

On kriitikuid, kellel sõnul on taolised algatused nagu Plastikuvaba juuli mõttetud ning kogu ühekuuline tegevus on pigem „ämbriga kolistamine“ või isegi tähelepanu kõrvale juhtimine suurtelt ja katastroofilistelt muredelt nagu kliimasoojenemine, Arktika jää sulamine, merevee järjekindel tõus, laastavad kulutulekahjud, mulla degradeerumine ja muud planeedi jätkusuutliku toimimist mõjutavad murekohad. Kas Plastikuvaba juuli on tõesti puhas ajaraiskamine või kannab antud liikumine endas suuremat eesmärki ja sõnumit?

Osaled plastikuvabas liikumises – julgusta ka teisi seda tegema!

 Plastik on muutunud lahutamatuks osaks meie elust. Liikumine pöörab tähelepanu ja aitab inimestel mõista, kui palju plastikut me igapäevaselt otstarbetult kasutame ja peale ühte kasutuskorda koheselt ka ära viskame. Tänapäeval pakutakse turul palju alternatiive ühekordselt kasutatavale plastikule, kuid inimeste harjumuste muutmine võtab aega ja nõuab teadlikku ja sihikindlat lähenemist. Plastikuvaba juuli on hea verstapost esimese sammu astumiseks väikesema ökoloogilise jalajälje ja rahuliku südame suunas. Kõnealune liikumine aitab soovijatel õppida ja süüvida probleemidesse nähes suuremat pilti ning võimaldades samm-sammult oma tarbimisharjumusi keskkonnasõbralikumaks muuta.

 Minu jaoks on ühekordsest plastikust prii elu saanud harjumuseks ning taoline käitumismuster ei piirdu enam ammu ainult ühe kuuga aastas, mistõttu julgustan ka kõiki teid plastikuvabama elu väljakutset vastu võtma. Kaldun arvama, et Plastikuvaba juuli populaarsuse üks peamisi põhjuseid on selle lühike kestvus – kui peaksin küsima oma sotsiaalmeedia jälgijaskonnalt „Hei, kas soovite lõpetada ühekordselt kasutatava plastiku kasutamise terveks aastaks?“, siis sooviksid antud väljakutsega liituda ilmselt väga üksikud inimesed. Kuid üks kuu tundub piisavalt lühike periood, et iseennast proovile panna. Õnneks on Plastikuvaba juuli mõnus „isutekitaja“ ning paljude jaoks, kes antud väljakutse vastu võtavad, kujuneb sellest värav jätkusuutlikuma elu ja läbimõeldud tarbimise suunas.

 

Milles seisneb probleem?

 Me kõik oleme näinud pilte prügimägedest, ookeanis hulpivatest plastpudelitest ja tuules lendlevatest kilekottidest. Kahjuks on probleem suurem, sest plastik saastab keskkonda juba ka enne prügimäele, põletusahju või ookeani jõudmist. Plastik kahjustab keskkonda oma elutsükli vältel alates fossiilkütuste kaevandamisest kuni nende rafineerimiseni ning lääneriikide jäätmete tarnimisega arengumaadesse, kus puuduvad paraku vajalikud võimekused sellega toimetulekuks. Loomulikult ei saa me ei üle ega ümber ka kasvuhoonegaasidest, mida plastik lagunemisel eraldab.

Plastik saastab meie õhku, vett ja toitu ning seeläbi ka meie organismi. Seda mitte ainult sissesöödava mikroplasti näol, vaid ka tööstustes kasutatavate kemikaalidega (bisfenoolid, ftalaadid jne), mis peituvad plastikus, kuhu pakendatakse enamus tavakauplustes müüdavast toidukraamist, ilutoodetest ja laste mänguasjadest. On arusaadav, et taolises liikumises ja väljakutses osalemine tõstatab hulganiselt küsimusi: kus valmistatakse plastikut, kes kannab reostuse eest vastutust ning mida saame teha meie, et vähendada plastiku liigtarbimist?

 

Vastus inimestele, kes arvavad, et mina üksinda ei muuda midagi.

 Nii suurele probleemine nagu plastreostus ei saa paraku kunagi täielikku lahendust. Küll aga võimaldab Plastikuvaba juuli väljakutse olla meil avatud mõtlemisega, pöörata tähelepanu murekohtadele ning teha uute teadmiste valguses teadlikke ja läbimõeldud otsuseid. Plastikuvaba liikumine toetab innovatsiooni ja koostööd kõigil tasanditel mõjutades nii ärilisi strateegiaid, kogukonnaprogrammide sisu kui ostja käitumismustreid.

 Tänu suurenevale teadlikkusele on nii valitsused kui ettevõtjad sunnitud reageerima tarbijate survele. Mida rohkem inimesi teeb teadlike ja alternatiivseid otsuseid meie ökoloogilise jalajälje vähendamiseks näiteks loobudes ühekordsest plastikust ja eelistades korduvkasutatavaid pakendivõimalusi, seda rohkem liiguvad ka ettevõtjad ja valitsused selles suunas. Ka praegu rakendavad eri riikide valitsused ja Euroopa Liit järjekindlalt uusi määrusi, mille olemasolu me ei osanud viis aastat tagasi veel ette kujutadagi. Tšiili ja Uus-Meremaa on täielikult keelanud ühekordselt kasutatava plastiku ning Kanada on ametlikult tunnistanud plastiku mürgiseks. Ka ülemaailmne plastikureostuse vähendamise leping on saanud toetust mitmetest riikidest.

Ma olen veendunud, et ilma rohujuuretasandil tehtavate pingutusteta nagu kõnealune Plastikuvaba juuli (Plastic Free July), ei näeks me taolist tüüpi regulatsioone nagu täna. Kuid kindlasti pole see veel piisav ning jätkusuutlikuse suurendamiseks on meil vaja teha palju enamat. Riiklikud regulatsioonid toovad küll muutuseid kiiremini ja laiaulatuslikumalt kui väikesed muutused indiviidide käitumismustrites, kuid mitte midagi ei toimu ilma meie endi algatuste ja surveta. Jah, kindlasti ei suuda me ExxonMobilit üksinda peatada, kuid keeldudes plastikuvaba liikumise raames kasvõi üheks kuuks ühekordselt kasutavast plastikust ja tehes seda koos teiste sadade miljonite inimestega üle maailma, anname me oma panuse plastikuvastase eluviisi edendamisesse.

 

Kui sa oled endiselt skeptiline, siis jagan sinuga Hispaania filosoofi Jose Ortega y Gasset´i (1883-1955) tsitaati:

„Inimesele, kelle jaoks pisiasju ei eksisteeri, pole ka suured asjad suured”.

Leave a comment